MediaWiki-API-resultat

Dette er HTML-representasjonen av formatet JSON. HTML er bra for feilsøking, men ikke passende for bruk i applikasjoner.

Angi parameteren format for å endre utdataformatet. For å se ikke-HTML-representasjonen av formatet JSON, sett format=json.

Se den fullstendige dokumentasjonen eller API-hjelpesiden for mer informasjon.

{
    "compare": {
        "fromid": 1,
        "fromrevid": 1,
        "fromns": 0,
        "fromtitle": "\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmi",
        "toid": 2,
        "torevid": 2,
        "tons": 0,
        "totitle": "Njuolggo\u010diegat golmma\u010diegat",
        "*": "<tr><td colspan=\"2\" class=\"diff-lineno\" id=\"mw-diff-left-l1\">Gurgadas 1:</td>\n<td colspan=\"2\" class=\"diff-lineno\">Gurgadas 1:</td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-deleted\"><div>{{SDG}}</div></td><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-added\"><div>{{SDG}}</div></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">{{\u00e1v\u017e\u017euhuvvon}}</del></div></td><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"+\"></td><td class=\"diff-addedline diff-side-added\"><div>[[<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Fiila</ins>:<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Triangle</ins>.<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Right.svg|150px</ins>|thumb|<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">right|Njuolggo\u010diegat golmma\u010diegat</ins>]] \u00a0</div></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>[[<del class=\"diffchange diffchange-inline\">File</del>:<del class=\"diffchange diffchange-inline\">Universe expansion2</del>.<del class=\"diffchange diffchange-inline\">png</del>|thumb|<del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija mielde m\u00e1ilmmi\u00e1vus \u0161attai hui divttis ja b\u00e1hkka dilis.</del>]]</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-deleted\"><br></td><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-added\"><br></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>'''<del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmi</del>''' <del class=\"diffchange diffchange-inline\">lei d\u00e1hp\u00e1hus</del>, <del class=\"diffchange diffchange-inline\">mas \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija mielde d\u00e1l\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vus rieg\u00e1dii</del>. <del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija lea st\u00e1\u0111\u00e1sman [[kosmologiija]] teoriijan</del>. <del class=\"diffchange diffchange-inline\">Dan duvdet m\u00e1\u014bggat \u00e1iccastagat</del>, <del class=\"diffchange diffchange-inline\">mat leat dahkkon </del>ja <del class=\"diffchange diffchange-inline\">sihkkaraston nu</del>, <del class=\"diffchange diffchange-inline\">ahte dat eai leat nuppiideasetguin sorjava\u010d\u010dat</del>. <del class=\"diffchange diffchange-inline\">D\u00e1id \u00e1iccastagaid ii m\u00e1\u014bgasiid mielas s\u00e1hte \u010dilget \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija haga</del>. <del class=\"diffchange diffchange-inline\">Teoriija mielde m\u00e1ilmmi\u00e1vus rieg\u00e1dii hui deahtis ja b\u00e1hkka dilis sullii 13,7 milj\u00e1rdda jagi (13,7 </del>[[<del class=\"diffchange diffchange-inline\">Ga (\u00e1igi)|Ga</del>]]<del class=\"diffchange diffchange-inline\">) dass\u00e1i ja </del>lea <del class=\"diffchange diffchange-inline\">dan r\u00e1jes viidon oppa \u00e1igge</del>.</div></td><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"+\"></td><td class=\"diff-addedline diff-side-added\"><div>'''<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Njuolggo\u010diegat golmma\u010diegat</ins>''', <ins class=\"diffchange diffchange-inline\">'''njuolggogolmma\u010diegat'''&lt;ref name=\"s\u00e1nit\"&gt;{{Neahttag\u00e1ldu | namma = Matematihkkas\u00e1nit d\u00e1rogielas s\u00e1megillii - s\u00e1megielas d\u00e1rogillii (Imo pr. 22.5.2002) |\u010d\u00e1lli=S\u00e1medikki oahpahusossodat | \u010dujuhus = https://ovttas.no/sites/default/files/matematihkkasanit.pdf | beaivemearri = 22.05.2002 | olggosaddi = Ovttas.no | \u010dujuhuvvon = 20</ins>.<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">05</ins>.<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">2018| giella = {{no}} ja {{se}}}}&lt;/ref&gt; dahje '''njuolggo\u010diegat golmma\u010diegahas'''&lt;ref&gt;{{Girjeg\u00e1ldu | \u010c\u00e1lli= Alho</ins>, <ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Kaarina, Hiltunen, Heikki, Luoma, Markus </ins>ja <ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Pulli</ins>, <ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Arja | Namma = Gerddon: badjed\u00e1si matematihkka - gurssat 4-6 | Jahki = 2002 | Bihtt\u00e1 = Njuolggo\u010diegat golmma\u010diegahas ja Pythagorasa vuo\u0111\u0111o\u010duo\u010d\u010duhus | Siidu = 184| Olggosaddinb\u00e1iki = An\u00e1r | Olggosaddi = S\u00e1mediggi | Dovdolohku = ISBN 952-441-053-2 | Lohkanbeaivvi = 22</ins>.<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">05</ins>.<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">2018}}&lt;/ref&gt; lea [[golmma\u010diegat]] mas okta </ins>[[<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">\u010diehka</ins>]] lea <ins class=\"diffchange diffchange-inline\">90 gr\u00e1da</ins>. <ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Njuolggo\u010diegat golmma\u010diegaga s\u00e1htt\u00e1 matem\u00e1htala\u010d\u010dat \u010dilget n\u00e1:</ins></div></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-deleted\"><br></td><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-added\"><br></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Lea fuom\u00e1\u0161uvvon</del>, <del class=\"diffchange diffchange-inline\">ahte galaksat g\u00e1idet [[Eana|eatnamis]] da\u0111e johtilabbot, ma\u0111e guhkk\u00e1labbos dat leat. D\u00e1t prinsihppa goh\u010doduvvo Hubble l\u00e1hkan. Go d\u00e1t \u00e1iccastat ovttastuvvo nu goh\u010doduvvon kopernik\u00e1nala\u0161 vuo\u0111\u0111ojurdagii, man mielde man beare guovllus m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa dahkkon \u00e1iccastagat liv\u010d\u010de seamm\u00e1, lea vejola\u0161 \u00e1rvvo\u0161tallat, ahte ie\u0161 gomuvuohta viidu. Go viiduma \u010duovvut teorehtala\u010d\u010dat \u00e1iggis ma\u014bo\u0161guvlui, g\u00e1rtat navdosii, man mielde \u00e1lggus lea leama\u0161an hui deahtis ja b\u00e1hkka dilli. D\u00e1t b\u00e1hkka \u00e1lgodilli lea olles teoriija v\u00e1ldopremissa.</del></div></td><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"+\"></td><td class=\"diff-addedline diff-side-added\"><div><ins class=\"diffchange diffchange-inline\">&lt;center&gt;&lt;math&gt; c^2 = a^2 + b^2\\!\\</ins>,<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">&lt;/math&gt;&lt;/center&gt;</ins></div></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-deleted\"><br></td><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-added\"><br></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Dutkamu\u0161ain \u00e1icojuvvon geahppa \u00e1lgo\u00e1vdnasiid relatiiva valljivuohta nanne \u00e1lgob\u00e1vkkeheami v\u00e1immussyntesa einnostusaid. \u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija einnosta maidd\u00e1i olles m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa deavdi geahnohis mikrob\u00e1rrosuonjardeami dahjege nu daddjon kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami leahkima. Go duog\u00e1\u0161suonjardeapmi sihkkarastojuvvui jagis 1964, \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmi dohkkehuvvui buoremus m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u00e1lgovuolgaga ja g\u00e1rggiideami govvideaddji teoriijan.</del></div></td><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"+\"></td><td class=\"diff-addedline diff-side-added\"><div><ins class=\"diffchange diffchange-inline\">==G\u00e1ldut==</ins></div></td></tr>\n<tr><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-deleted\"></td><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"+\"></td><td class=\"diff-addedline diff-side-added\"><div><ins class=\"diffchange diffchange-inline\">{{G\u00e1ldut}}</ins></div></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-deleted\"><br></td><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-added\"><br></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Kosmologiija vuo\u0111\u0111oteoriija, almmola\u0161 relativitehtateoriija, govvida m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa du\u0161\u0161e juogo nu, ahte dat viidu dahje g\u00e1r\u017eu. Fridman-Lema\u00eetre-Robertson-Walker-metrihkka -nammasa\u0161 Einstein gieddeovttama\u0111odagaid \u010doavddus lea \u00e1lgob\u00e1vkkeheami teorehtala\u0161 vuo\u0111\u0111un.</del></div></td><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"+\"></td><td class=\"diff-addedline diff-side-added\"><div><ins class=\"diffchange diffchange-inline\">{{polygonat}}</ins></div></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-deleted\"><br></td><td class=\"diff-marker\"></td><td class=\"diff-context diff-side-added\"><br></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== Historj\u00e1 ==</del></div></td><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"+\"></td><td class=\"diff-addedline diff-side-added\"><div>[[Kategoriija:<ins class=\"diffchange diffchange-inline\">Golmma\u010diegagat</ins>]]</div></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija g\u00e1rggiideami vuo\u0111\u0111un leat sihke m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis dahkkon eksperiment\u00e1la \u00e1iccastagat ja teorehtala\u0161 seassamat. Vesto Slipher mihtidii vuostta\u0161 h\u00e1ve jagis 1912 \u201dspir\u00e1lan\u00e1steskoattu\u201d ruksesspektrasird\u00e1seami ja \u00e1iccai farga, ahte measta buot sulastahtti \u010duoz\u00e1hagat g\u00e1idet Eatnansp\u00e1ppas. Son ii goittotge ipmirdan ie\u017eas \u00e1iccastaga kosmologala\u0161 mearkka\u0161umi. Seamma \u00e1igge diga\u0161talle garrasit das, ledjego d\u00e1t \u201dspir\u00e1lan\u00e1steskoattut\u201d ie\u0161alddis sullot (ea\u014bg. island universes), mat leat min Lodder\u00e1idalasa olggobealde. D\u00e1l\u00e1 die\u0111u mielde d\u00e1t \u010duoz\u00e1hagat leatge bonjugalaksat eaige n\u00e1steskoattut.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">[[Albert Einstein]] almmola\u0161 relativitehtateoriija lea \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija teorehtala\u0161 seassama vuolggasadji, danin go dan gieddeovttama\u0111odagaid bohtosiin oktage ii bukt\u00e1n bissova\u0161 m\u00e1ilmme\u00e1vvosa. Danin go \u010dovdosat eai v\u00e1stidan dal\u00e1 oainnuid, Einstein lasihii minstariiddis nu goh\u010doduvvon kosmologala\u0161 konst\u00e1ntta, man bokte Einstein lihkostuvai \u010doavdit ovttama\u0111odagaid nu, ahte dat v\u00e1stidedje dal\u00e1 oainnuid. [[Aleksandr Fridman]] jotkkii jagis 1922 gieddeovttama\u0111odagain Fridman ovttama\u0111odagaid, mat \u010dujuhedje, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vus s\u00e1htt\u00e1 viidut.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Go [[Edwin Hubble]] mihtidii man guhkkin lagamus \u201dbonjun\u00e1steskoaddu\u201d lea jagis 1924, boa\u0111us duo\u0111a\u0161tii, ahte d\u00e1t \u010duoz\u00e1hagat duo\u0111aige leat Lodder\u00e1idalasas sierra galaksat. Go [[George Lema\u00eetre]] jotkkii ieh\u010danassii Friedman ovttama\u0111odagaid jagis 1927, son einnostii, ahte sivvan \u201dn\u00e1steskoattuid\u201d g\u00e1idamii lei m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viidun. Lema\u00eetre manai vel guhkkelebbui jagis 1931 go son evttohii, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea \u00e1lg\u00e1n oktageard\u00e1nis \u201d\u00e1lgoatomas\u201d. Evttohus muittuhii \u00e1rra sivdnidanmuitalusaid, main m\u00e1ilmmi\u00e1vus lei rieg\u00e1dan kosmala\u0161 manis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Jagi 1924 r\u00e1jes Hubble g\u00e1rgii ma\u014b\u014b\u00e1las m\u00e1tkegaskka mero\u0161tallanvugiid, maid vuo\u0111ul g\u00e1rgejuvvojedje ma\u014b\u014belis kosmala\u0161 dist\u00e1nsar\u00e1idalasat (ea\u014bg. Cosmic distance ladder). D\u00e1id Mount Wilson observatoriijas dahkkon dutkamu\u0161aid dihte son s\u00e1htii \u00e1rvvo\u0161tallat m\u00e1tkegaskkaid daid galaksaide, maid ruksesspektrasird\u00e1semiid Slipher lei mihtidan. Hubble fuom\u00e1\u0161ii jagis 1929 korrela\u0161uvnna m\u00e1tkkeg\u00e1skka ja g\u00e1idanleavttu gaskkas, man dovdat d\u00e1n \u00e1igge Hubble l\u00e1hkan. Lema\u00eetre lei gal juo \u010dujuhan, ahte d\u00e1t lea vuordimis, juos kosmologala\u0161 prinsihppa doall\u00e1 deaiv\u00e1sa.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">1930-logus Hubble \u00e1iccastagaid \u010dilgehussan evttohuvvojedje m\u00e1\u014bggat m\u00e1llet, mat rehkenastojuvvojit d\u00e1n \u00e1igge eahpestand\u00e1rdan. D\u00e1idda gulle earret ear\u00e1 Milne m\u00e1lle, nu goh\u010doduvvon syklala\u0161 buotvuo\u0111a m\u00e1lle, man Richard Tolman bealu\u0161tii, ja Fritz Zwicky v\u00e1iban \u010duovga -hypotesa.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Nuppi m\u00e1ilmmesoa\u0111i ma\u014b\u014b\u00e1 ledje b\u00e1hc\u00e1n guokte teoriija. Nubbi lei bissova\u0161 dili teoriija, man ledje g\u00e1rgen Fred Hoyle joavku. Dan mielde m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viiduma oktavuo\u0111as dan sadj\u00e1i \u0161add\u00e1 oppa \u00e1igge o\u0111\u0111a \u00e1vnnas ja nuba m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea sullii seammal\u00e1gan man beare \u00e1iggi bottus. Nubbi teoriija lei Lema\u00eetre \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija, man g\u00e1rgii ja bealu\u0161tii \u00e1lgob\u00e1vkkeheami v\u00e1immussyntesa ovdanbukti, George Gamov.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Gamov bargoskihp\u00e1rat Ralph Alpher ja Robert Herman einnosteigga kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami jagis 1948. Lema\u00eetre teoriija vuost\u00e1last\u00e1n Hoyle attii olles albmanussii dan d\u00e1l\u00e1 ea\u014bgasgielat nama go \u010dujuhii dasa radios\u00e1ddagis sarkastala\u010d\u010dat \u201dstuorra b\u00e1vkkeheami idean\u201d (ea\u014bg. \u201dthis big bang idea\u201d).</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Goapp\u00e1ge teoriijas ledje oaneha\u0161 \u00e1igge seamma olu guottiheaddjit, muhto loahpa loahpas \u00e1iccastagaid dihte \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmi dohkkehuvvui. Kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami g\u00e1vdnon jagis 1964 d\u00e1hkidii \u00e1lgob\u00e1vkkeheapm\u00e1i saj\u00e1daga buoremus teoriijan m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u00e1lgovuolgagis ja g\u00e1rggiideamis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Stand\u00e1rdam\u00e1lles ledje goittotge m\u00e1\u014bggat \u010duolmmat ja 1981 Alan Guth evttohii daid \u010doavddusin infla\u0161uvdnateoriija. Andrei Linde ja Andreas Albrecht guovttos Paul Steinhardtiin h\u00e1bmejedje teoriija ieh\u010danasat dan d\u00e1l\u00e1 h\u00e1pm\u00e1i. Vaikko infla\u0161uvnna d\u00e1rkilis partihkkalfysihkala\u0161 mekanismma eai dovdda, dat lea dohkkehuvvon nu goh\u010doduvvon kosmologiija standardam\u00e1lle oassin, danin go juo dan vuo\u0111\u0111oprinsihppa bukt\u00e1 moanaid einnostusaid, maid lea s\u00e1htt\u00e1n duo\u0111a\u0161tit \u00e1iccastagain. [[File:WMAP2.jpg|thumb|left|D\u00e1idd\u00e1ra oaidnu WMAP-satellihtas, mii \u010doagg\u00e1 die\u0111u kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeamis.]]1990-logu loahpa r\u00e1jes \u00e1lgob\u00e1vkkeheami kosmologiija lea ovd\u00e1nan guhkes l\u00e1vkkiin go teleskohpat leat ovd\u00e1nan teknihkala\u010d\u010dat ja satellihtat, dego COBE, Hubble ja WMAP, leat bukt\u00e1n olu lasi \u00e1iccastatmateri\u00e1la. Kosmologain lea oalle \u010dielga \u00e1ddejupmi das, mo \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmi lea ovd\u00e1nan, muhto vuordemeahttun \u00e1iccastat m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viiduma vejola\u0161 jo\u0111\u00e1lmuvvamis s\u00e1htt\u00e1 rievdadit dili.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== Oppala\u0161geah\u010dastat ==</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Go m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viiduma ekstrapolere \u00e1iggis ma\u014bosguvlui almmola\u0161 relativitehtateoriija vuo\u0111ul, dat doalvu ravddahis deahtisvuhtii ja temperatuvrii ravddala\u0161 \u00e1iggis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Das, man lahka singularitehta \u00e1igg\u00e1la\u010d\u010dat lea vejola\u0161 ekstrapoleret, diga\u0161tallo, muhto Planck epohkka adnojuvvo eavttuhis r\u00e1dj\u00e1n. D\u00e1vj\u00e1 \u00e1lgob\u00e1vkkehemiin oaivvilduvvo m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa 'rieg\u00e1deapmi', muhto das, mii buot ie\u0161 alddes gull\u00e1 \u00e1lgob\u00e1vkkeheapm\u00e1i, eai leat ovttamielala\u010d\u010dat. Mero\u0161tallamat molsa\u0161uddet \u00e1lggu b\u00e1hkka ja deahtis muttus olles buotvuo\u0111a historj\u00e1i. D\u00e1b\u00e1la\u010d\u010dat \u00e1lgob\u00e1vkkeheapm\u00e1i lea rehkenaston maidd\u00e1i moattit vuostta\u0161 minuhtat. Tiipa Ia supernovaid viiduma mihtidemiid, kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami temperatuvraerohusaid mihtidemiid ja galaksaid korrela\u0161uvdnafunk\u0161uvnna mihtidemiid vuo\u0111ul m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa ahkin lea rehkenastojuvvon 13,7 \u00b1 0,2 milj\u00e1rdda jagi.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u00e1ramus muttuid teoriija lea vel oalle l\u00e1hkai spekulerema d\u00e1sis. M\u00e1lliin stuor\u00e1mus oasis buotvuohta lei oll\u00e1sit homogenala\u0161 ja isotrohpala\u0161. Das lei hui alla energiijadeahtisvuohta ja issoras temperatuvra ja deatta, ja dat viiddui ja \u010doaskkui hui johtilit. \u00c1rvaluvvon 10&lt;sup&gt;\u221235&lt;/sup&gt; sekundda viiduma ma\u014b\u014b\u00e1 d\u00e1hp\u00e1huvvan f\u00e1sanupp\u00e1stusa boa\u0111usin lei kosmala\u0161 infla\u0161uvdna, man \u00e1igge m\u00e1ilmmi\u00e1vus viiddui eksponentialala\u010d\u010dat. Infla\u0161uvnna ma\u014b\u014b\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa sturrodat lei 1028 geardde stuor\u00e1t go ovdal infla\u0161uvnna \u00e1lgima. Go infla\u0161uvdna bis\u00e1nii, m\u00e1ilmmi\u00e1vus \u010dohkiidii kv\u00e1rkagluonaplasmas (QGP) ja ear\u00e1 \u00e1lgopartihkkaliin. Temperatuvra lei nu allin, ahte partihkkaliid soaitt\u00e1hatlihkadusa leaktu lei relativistala\u0161 ja ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan partihkkal-antipartihkkalb\u00e1rat \u0161adde ja du\u0161\u0161e oktiibea\u0161kkehemiin j\u00e1mma. Man nu muttus dovdameahttun d\u00e1hp\u00e1hus, mii lea namuhuvvon baryonagenesan (ea\u014bg. baryogenesis), rihkui baryonalogu seailunl\u00e1ga ja boa\u0111usin kv\u00e1rkkat ja leptonat \u0161adde badjelmear\u00e1la\u0161 olu antimateriija ektui. Ovtta kv\u00e1rkka guovdu du\u0161\u0161e 30 miljon antikv\u00e1rkka. Dan boa\u0111usin d\u00e1l\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis materiija lea eanet go antimateriija.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viidun ja \u010doaskun joatka\u0161uvai, man \u010duovvumu\u0161\u0161an partihkkaliid gaskamear\u00e1la\u0161 energiija unnui. Symmetriijacuovkkusin namuhuvvon f\u00e1sanupp\u00e1stusas vuo\u0111\u0111ovuorrov\u00e1ikkuhusat ja \u00e1lgopartihkkalat o\u017e\u017eo d\u00e1l\u00e1 h\u00e1miset. Sullii 10&lt;sup&gt;\u221211&lt;/sup&gt; sekundda ma\u014b\u014b\u00e1 teoriija ii leat \u0161at nu spekulatiiva, danin go partihkkaliid energiija geahpp\u00e1nii dakk\u00e1r d\u00e1ss\u00e1i, maid lea vejola\u0161 olla\u0161uhttit partihkkaljo\u0111\u00e1lmahttinrusttegiin. Sullii 10&lt;sup&gt;\u22126&lt;/sup&gt; sekundda bokte kv\u00e1rkkat ja gluonat ovttastuvve baryonan, dego protonan ja neutronan. Go kv\u00e1rkkat ledje binn\u00e1 eanet go antikv\u00e1rkkat, baryonat \u0161adde binn\u00e1 eanet go antibaryonat. Temperatuvra ii lean \u0161at doarv\u00e1i alla o\u0111\u0111a protona-antiprotonab\u00e1raid iige neutrona-antineutronab\u00e1raid \u0161addamii. N\u00e1 vulggii johtui massiiv\u00e1la\u0161 annihila\u0161uvdna, mas b\u00e1zii du\u0161\u0161e okta 10&lt;sup&gt;10&lt;/sup&gt; \u00e1lgovuolggala\u0161 protonas ja neutronas iige oktage antipartihkkal. Sullalas annihila\u0161uvdna d\u00e1hp\u00e1huvai elektronaide ja positronaide sullii ovtta sekundda bokte. Annihila\u0161uvnnaid ma\u014b\u014b\u00e1 b\u00e1hc\u00e1n protonat, neutronat ja elektronat eai \u0161at lihkadan relativistala\u0161 leavttuin.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Moatti minuhta geah\u010den, go temperatuvra lei njiedjan sullii milj\u00e1rda kelvinii ja go deahtisvuohta lei seammasullasa\u0161 \u00e1immu deahtisvuo\u0111ain, neutronat ja protonat ovttastuvve deuterium- ja heliumv\u00e1immusin proseassas, mii goh\u010doduvvo \u00e1lgob\u00e1vkkeheami v\u00e1immussyntesan. Stuor\u00e1mus oassi protonain seilo ovttasmeahttun \u010d\u00e1zav\u00e1immusin. Sullii 380 000 jagi ma\u014b\u014belis elektronat ja v\u00e1ibmosat ovttastuvve eana\u0161 \u010d\u00e1zaatoman ja fotonat luovvanedje \u00e1vdnasis, goas \u0161attai kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeapmi, mii lea d\u00e1n \u00e1igge \u00e1icamis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">[[File:Hubble ultra deep field high rez edit1.jpg|thumb|right|Hubble Ultra Deep Field \u010d\u00e1jeha dolo\u0161 galaksaid \u00e1iggis, goas m\u00e1ilmmi\u00e1vus lei \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija mielde nuorat, deahtt\u00e1sut ja lieggasut.]]\u00c1iggi mielde binn\u00e1 deahtt\u00e1sut guovllut \u010dogge gravitatiivala\u010d\u010dat lagas \u00e1vdnasa ja sturro ain deahtt\u00e1sabbon, main dasto \u0161adde g\u00e1sabalvvat, galaksat ja ear\u00e1 almmig\u00e1hppalagaid, mat leat d\u00e1n \u00e1igge \u00e1icamis. D\u00e1n r\u00e1hkadusa \u010dohkiideami d\u00e1rkilis det\u00e1ljat leat gitta m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u00e1vdnasa mearis ja tiippas. Golbma die\u0111ala\u010d\u010dat duo\u0111a\u0161tuvvon \u00e1vnnastiippa leat galbma sevdnjes \u00e1vnnas, b\u00e1hkka sevdnjes \u00e1vnnas ja baryonala\u0161 dahjege ng. d\u00e1b\u00e1la\u0161 \u00e1vnnas. Buoremus eana\u0161 WMAP:s fidnejuvvon mihtidanbohtosat \u010d\u00e1jehit, ahte galbma sevdnjes \u00e1vnnas lea d\u00e1b\u00e1lamos \u00e1vnnastiipa. Guovtti ear\u00e1 tiippas \u010dohkiida unn\u00e1nut go 20% m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u00e1vdnasis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">D\u00e1l\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis eana\u0161 oassi orro leamen sevdnjes energiija. \u00c1rvaleamis 70% olles m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa energiijas lea dan h\u00e1mis. J\u00e1hkkun lea, ahte sevdnjes energiija dihte m\u00e1ilmmi\u00e1vus viidu jo\u0111\u00e1lmuvvi leavttuin. Sevdnjes energiija oktageard\u00e1namos formuleren lea kosmologala\u0161 konst\u00e1nta Einstein almmola\u0161 relativitehtateoriija gieddeovttama\u0111odagain, muhto dan \u010doahku eai dovdda. Sevdnjes energiija kosmologala\u0161 diliovttama\u0111odaga det\u00e1ljat ja dan oktiiheivvola\u0161vuohta partihkkalfysihka standardam\u00e1lliin dutkojuvvo j\u00e1mma teorehtala\u010d\u010dat ja eksperimeanttain.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Buot d\u00e1id \u00e1iccastagaid lea vejola\u0161 \u010dilget kosmologiija \u039bCDM-m\u00e1lliin. Dat lea \u00e1lgob\u00e1vkkeheami matematihkala\u0161 m\u00e1lle, mas leat guhtta friija paramehtera. Vuostta\u0161 10&lt;sup&gt;\u221211&lt;/sup&gt; sekundii ii leat g\u00e1vdnomis dohk\u00e1la\u0161 fysik\u00e1la teoriija. \u00c1lggu singularitehta fysik\u00e1la \u010doavdimii d\u00e1rbba\u0161uvvo kvantagravita\u0161uvdna. D\u00e1n \u00e1lgomuttu \u00e1dden lea okta fysihka stuor\u00e1mus \u010doavdemeahttun ga\u017ealdagain.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== Teoriija ==</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgobea\u0161kkeheami teoriija vuo\u0111\u0111un leat guokte v\u00e1ldonavdosa.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\"># Fysihka l\u00e1gat leat univers\u00e1la.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\"># Kosmologala\u0161 prinsihppa doall\u00e1 deaiv\u00e1sa, mii mearkka\u0161a, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea gomuvuo\u0111a sk\u00e1la\u0161 homogenala\u0161 ja isotrohpala\u0161.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Teoriija lea bukton ovdan postul\u00e1htan, muhto d\u00e1n \u00e1igge daid vigget maidd\u00e1i testet. Ovdamearkka dihte vuostta\u0161 navddus lea testejuvvon navdosiiguin, maid mielde stuor\u00e1mus vejola\u0161 fiinnar\u00e1hkaduskonst\u00e1ntta spiehkkaseapmi eana\u0161 m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa agis lea sullii 10&lt;sup&gt;\u22125&lt;/sup&gt;. Almmola\u0161 relativitehtateoriija lea duo\u0111a\u0161tuvvon beaivv\u00e1\u0161gotti ja duppaln\u00e1sttiid sk\u00e1las. \u00c1lgobea\u0161kkeheapmeteoriija bures menestuvvan iskkadeamit dorjot almmola\u0161 relativitehtateoriija viiddideami kosmala\u0161 sk\u00e1lai dohk\u00e1la\u017e\u017ean.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Jus stuorra sk\u00e1la m\u00e1ilmmi\u00e1vus orru leamen isotrohpala\u0161 go geah\u010d\u010d\u00e1 Eatnamis, kosmologala\u0161 prinsihpa lea vejola\u0161 deriveret oktageard\u00e1not kopernik\u00e1nala\u0161 prinsihpas, man mielde erenoma\u0161 \u00e1icanb\u00e1iki ii leat leahkimin. Kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeamis dahkkon \u00e1iccastagaid vuo\u0111ul kosmologala\u0161 prinsihpa dohk\u00e1la\u0161vuohta lea sihkkaraston d\u00e1ss\u00e1i 10&lt;sup&gt;\u22125&lt;/sup&gt;. M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa eahpehomogenala\u0161vuohta lea mihtiduvvon leat stuor\u00e1mus sk\u00e1las 10% sturrosa\u0161.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Fridman-Lema\u00eetre-Robertson-Walker metrihkka ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Almmola\u0161 relativitehtateoriijas leat anus metrala\u0161 tensorat guovtti \u010duogg\u00e1 gaskka govvideami v\u00e1r\u00e1s \u00e1ige-gomuvuo\u0111as. Ie\u0161 \u010duogg\u00e1t (dego galaksat, n\u00e1sttit jna.) govviduvvojit \u201dkoordin\u00e1htaminstariin\u201d dahje ruvttohasain, mat stellejuvvojit olles \u00e1ige-gomuvuo\u0111a ala. Kosmologala\u0161 vuo\u0111\u0111oprinsihppa g\u00e1ibida, ahte metrihkka lea homogenala\u0161 ja isotrohpala\u0161 stuorra sk\u00e1lain, man dihte govvidanvuohkin v\u00e1lljejuvvo Fridman-Lema\u00eetre-Robertson-Walker metrihkka dahjege FLRW-metrihkka. Metrihkas lea sk\u00e1l\u00e1gerddon, mii govvida, man l\u00e1hkai m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa sturrodat rievd\u00e1 \u00e1iggi mielde. D\u00e1t dahk\u00e1 vejola\u017e\u017ean f\u00e1rus johtti gaskka koordin\u00e1htavuog\u00e1daga geavaheami. Dalle ie\u0161 koordin\u00e1htavuog\u00e1dat viidu m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa mielde ja dat \u010duoz\u00e1hagat, mat lihkadit du\u0161\u0161e viiduma dihte, bissot koordin\u00e1htavuog\u00e1daga giddes \u010duogg\u00e1in. Go \u010duoz\u00e1hagaid gaskasa\u0161 \u201dkoordin\u00e1htagaska\u201d bissu seamm\u00e1n, daid fysik\u00e1la gaska stuorru m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa sk\u00e1l\u00e1gerddona l\u00e1gi mielde.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmi ii leat duo\u0111ala\u0161vuo\u0111as b\u00e1vkkeheapmi, man \u010duovvumu\u0161\u0161an \u00e1vnnas leavv\u00e1 biras guoros gomuvuhtii, muhto baicce ie\u0161 metrala\u0161 gomuvuo\u0111a viidun. Danin go FLRW-metrihkas navdojuvvo, ahte m\u00e1ss\u00e1 ja energiija juohk\u00e1sit d\u00e1ssidit, dat doall\u00e1 deaiv\u00e1sa m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis du\u0161\u0161e stuorra sk\u00e1las. B\u00e1ikk\u00e1la\u0161 \u010dohkiidan \u00e1vnnas, dego min galaksa, ii viiddo gomuvuo\u0111a stuorra sk\u00e1las, danin go dan doall\u00e1 \u010doahkis gravita\u0161uvdna.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Horisonttat ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheami gomuvuo\u0111a guovdd\u00e1\u0161 ie\u0161vuohtan leat horisonttat. Danin go m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa ahki lea ravddala\u0161 ja \u010duovgage ovd\u00e1na du\u0161\u0161e ravddala\u0161 leavttuin, v\u00e1ss\u00e1n \u00e1iggis leat s\u00e1htt\u00e1n leat d\u00e1hp\u00e1husat, main ii leat leama\u0161an doarv\u00e1i \u00e1igi johtit vai daid liv\u010d\u010dii vejola\u0161 \u00e1icat. Danin dain lea \u201dv\u00e1ss\u00e1n \u00e1igge horisonta\u201d, man dihte buot g\u00e1iddumus \u00e1\u0161\u0161iid ii leat vejola\u0161 \u00e1icat. V\u00e1stideaddji sivas, danin go m\u00e1ilmmi\u00e1vus viidu ja g\u00e1iddumus \u010duoz\u00e1hagat g\u00e1idet ain johtilabbot, johtt\u00e1n \u010duovga ii s\u00e1hte goassige juksat hui g\u00e1iddus \u010duoz\u00e1hagaid. Das fas lea ga\u017ealdat \u201dboahttevuo\u0111a horisonttas\u201d, mii bidj\u00e1 r\u00e1j\u00e1 \u00e1\u0161\u0161iide, maidda lea vejola\u0161 v\u00e1ikkuhit boahttevuo\u0111as. \u00c1ddejupmi m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u00e1ramus muttuin \u010dujuha dasa, ahte v\u00e1ss\u00e1n \u00e1igge horisonta lea leahkimin, muhto v\u00e1ileva\u0161 diehtu \u00e1ramus muttuid birra r\u00e1ddje d\u00e1n oainnu sihkkarvuo\u0111a. Juos m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viidun jo\u0111\u00e1lmuvv\u00e1 ain, boahttevuo\u0111a horisonta lea maidd\u00e1i leahkimin.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== Eksperiment\u00e1la evideansa ==</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1ramus ja buot njuolggamus \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija eksperiment\u00e1la evideanssat leat Hubble l\u00e1ga \u00e1ican galaksaid ruksesspektrasird\u00e1semiin, kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami d\u00e1rkilis mihtideamit ja geahppa \u00e1lgo\u00e1vdnasiid fuom\u00e1\u0161uvvon vallji. M\u00e1\u014bggat m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa stuorra sk\u00e1la r\u00e1hkadusat, maid gravita\u0161uvdna lea h\u00e1bmen, leat dakk\u00e1rat go \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija evttoha.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Hubble l\u00e1hka ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">G\u00e1iddus galaksain ja kvas\u00e1rain lea vejola\u0161 fuobm\u00e1t daid ruksesspektrasird\u00e1seami: daid s\u00e1dden \u010duovgga spektra lea sird\u00e1san guhkit b\u00e1rroguhkkodahkii. Geavadis dan lea vejola\u0161 \u00e1icat \u010duoz\u00e1haga d\u00e1vjodatspektras ja veardidit spektroskopia vugiin dan spektras\u00e1rg\u00e1id dahje absorp\u0161uvdnas\u00e1rg\u00e1id dakk\u00e1riidda, maid seammasullasa\u0161 atoma dan lahkosiin s\u00e1dde. Jus d\u00e1n sird\u00e1seami atnet Doppler-albmoneapmin, \u010duoz\u00e1haga g\u00e1idanleavttu lea vejola\u0161 rehkenastit. Dihto \u010duoz\u00e1hagaid lea vejola\u0161 mero\u0161tallat nu, ahte geavahuvvo kosmala\u0161 gaskaceahkki. Go g\u00e1idanleavttut ja gaskkat veardiduvvojit, lea vejola\u0161 \u00e1icat line\u00e1ra sorjava\u0161vuo\u0111a, mii goh\u010doduvvo Hubble l\u00e1hkan.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">::&lt;math&gt;v = H_0 D \\,&lt;/math&gt;</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">mas</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">:&lt;math&gt;v&lt;/math&gt; lea \u010duoz\u00e1haga g\u00e1idanleaktu mihtideaddjis</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">:&lt;math&gt;D&lt;/math&gt; lea mihtideaddji ja \u010duoz\u00e1haga gaska</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">:&lt;math&gt;H_0&lt;/math&gt; lea d\u00e1l\u00e1 Hubble konst\u00e1nta, man \u00e1rvun lea mihtiduvvon (70 +2,4/-3,2) km/s/Mpc WMAP-satellihtain.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Hubble l\u00e1hkii leat guokte vejola\u0161 \u010dilgehusa. Juogo mii leat m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viiduma guovdd\u00e1\u017eis, mii lea ruossalas kopernik\u00e1nala\u0161 vuo\u0111\u0111oprinsihpain dahje dasto m\u00e1ilmmi\u00e1vus viidu mieht\u00e1 d\u00e1ssidit. M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viidun \u010dielggai almmola\u0161 relativitehtateoriija d\u00e1rkkodemiin juo ovdal Hubble l\u00e1ga \u00e1iccastagaid ja jurddabohtosiid.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Teoriija mielde rela\u0161uvdna &lt;math&gt;v = H D&lt;/math&gt; doall\u00e1 deaiv\u00e1sa buot bottuin. Dan sadj\u00e1i &lt;math&gt;v&lt;/math&gt;, &lt;math&gt;H&lt;/math&gt; ja &lt;math&gt;D&lt;/math&gt; rivdet go m\u00e1ilmmi\u00e1vus viidu. Hubble sird\u00e1seapmi ii leat duo\u0111ala\u0161 Doppler-sird\u00e1seapmi, danin go dasa lea sivvan gomuvuo\u0111a viidun \u010duovgga vuolggabottu ja ollenbottu gaskkas iige \u010duoz\u00e1haga ja mihtideaddji gor\u00e1la\u0161 lihkadeapmi.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeapmi ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\"> Moatti vuosttamus beaivvi \u00e1igge m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa temperatuvra lei dievasla\u010d\u010dat d\u00e1ssedeattus, goas fotonat emiterejedje ja absorberejedje j\u00e1mma, man boa\u0111usin suonjardeapmi oa\u010d\u010dui \u010d\u00e1hppes stuhka spektra. Go m\u00e1ilmmi\u00e1vus viiddui, temperatuvra njiejai d\u00e1ss\u00e1i, mas fotonat eai \u0161at j\u00e1mma \u0161addan ja du\u0161\u0161an. Dan sadj\u00e1i friija elektronat speadjalaste daid Thomson botkkisteapmin goh\u010doduvvon albmoneamis, danin go temperatuvra reahkk\u00e1i vel sirret elektronaid ja v\u00e1ibmosiid. Danin go d\u00e1t botkkisteapmi joatka\u0161uvai, m\u00e1ilmmi\u00e1vus ii lean vel \u010da\u0111a \u010duovgi \u010duvgii.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Go temperatuvra njiejai moatti duh\u00e1t kelvinii, elektronat ja v\u00e1ibmosat ovttastuvvagohte atoman d\u00e1hp\u00e1husas, mii goh\u010doduvvo rekombina\u0161uvdnan. Danin go fotonat botkkistit h\u00e1rve neutr\u00e1la atomain, suonjardeapmi beasai \u00e1vdnasis, go measta buot elektronat ledje \u010datnasan v\u00e1ibmosiidda sullii 380 000 jagi \u00e1lggu ma\u014b\u014b\u00e1. D\u00e1id fotonain \u010dohkiida kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeapmi, mii lea d\u00e1n \u00e1igge \u00e1icamis, ja das fuom\u00e1\u0161uvvon molsa\u0161uddamat leat njuolggo govva dal\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis. M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viidun lea dagahan fotonaide stuorra ruksesspektrasird\u00e1seami, mii lea guhkidan daid b\u00e1rroguhkkodaga elektromagnehtala\u0161 spektras mikrob\u00e1rroluohkk\u00e1i. Suonjardeapmi lea goittotge seailluhan \u010d\u00e1hppes stuhka spektrajuohk\u00e1seami. Suonjardeami leat \u00e1rvalan leat vejola\u0161 \u00e1icat man beare m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u010duogg\u00e1s ja boahtit buot guovlluin hui sullalas intensitehtain.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Arno Penzias ja Robert Wilson g\u00e1vnnaiga kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami soaitt\u00e1hagas jagis 1964 go soai geavaheigga o\u0111\u0111a Bell Laboratories mikrob\u00e1rrovuost\u00e1iv\u00e1ldinrusttega. G\u00e1vnnus v\u00e1stidii einnostusaid. Dan \u00e1ice leat isotrohpala\u0161, ja dan spektra v\u00e1stidii \u010d\u00e1hppes stuhka, man temperatuvra lea golbma kelvin.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">NASA b\u00e1\u017eii gomuvuhtii COBE-satellihta jagis 1989, man \u00e1ramus, 1990 almmustahtton g\u00e1vdnosat ledje sullalasat \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija einnostusaiguin. COBE \u00e1iccastagaid mielde suonjardeami temperatuvra lei 2,726 K, ja jagis 1992 das fuom\u00e1\u0161uvvui vuostta\u0161 h\u00e1ve anisotropiija dahjege molsa\u0161uddan. \u010cuovvova\u0161 jahkelogiid \u00e1igge suonjardeami anisotropiija dutkama jotke m\u00e1\u014bggain eatnamis ja \u00e1ibmosp\u00e1ppain dahkkon iskosiiguin. Jagiin 2000-2001 dahkkon m\u00e1\u014bggat iskosat, main dehalamos lei BOOMERanG, mihtidedje anisotropiijaidda mihtilmas vi\u014bkelsturrodaga ja \u010dujuhedje, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea dan geometriija d\u00e1fus lahka duolba h\u00e1mi.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Jagis 2003 almmustahtton Wilkinson-mikrob\u00e1rroanisotropiijasatellihta dahjege WMAP-satellihta vuostta\u0161 bohtosat \u00e1dde dan \u00e1igge d\u00e1rkilamos \u00e1rvvuid dihto kosmologala\u0161 paramehteriidda. Bohtosat maidd\u00e1i njeide m\u00e1\u014bggaid d\u00e1rkilis kosmala\u0161 infla\u0161uvnna teoriijaid, muhto dat ledje goittotge oppala\u010d\u010dat sullalasat infla\u0161uvnnain. WMAP \u010doagg\u00e1 ain die\u0111u, ja o\u0111\u0111a Planck-satellihta lea b\u00e1h\u010d\u010don jagis 2009. Dat mihtida duog\u00e1\u0161suonjardeami anisotropiijaid d\u00e1rkilabbot. Jo\u0111us leat maidd\u00e1i moanat iskosat, maid dutkit \u010da\u0111ahit eatnamis ja \u00e1ibmosp\u00e1ppaid vehkiin.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Geahppa \u00e1lgo\u00e1vdnasiid vallji ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija vuo\u0111ul lea vejola\u0161 rehkenastit helium-4:\u017ea, helium-3:\u017ea, deuterium ja litium-7:\u017ea konsentra\u0161uvnnaid m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis gorrin d\u00e1b\u00e1la\u0161 \u010d\u00e1za mearr\u00e1i. Gorala\u0161 valljit leat gitta ovtta paramehteris, fotonaid ja baryonaid goris, man lea vejola\u0161 rehkenastit ieh\u010danassan kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami d\u00e1rkilis r\u00e1hkadusas. Einno\u0161tuvvon gorit (m\u00e1ss\u00e1 mielde, ii logu) leat sullii 0.25 &lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;He/H:ii, sullii 10&lt;sup&gt;\u22123&lt;/sup&gt; &lt;sup&gt;2&lt;/sup&gt;H/H:ii, sullii 10&lt;sup&gt;\u22124&lt;/sup&gt; &lt;sup&gt;3&lt;/sup&gt;He/H:ii ja sullii 10&lt;sup&gt;\u22129&lt;/sup&gt; &lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;Li/H:ii.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Mihtiduvvon valjit v\u00e1stidit baryona-fotona gori ovttaskas \u00e1rvvus einnostuvvon meriid a\u014bkke sullii. Deuterium oasis bohtosat v\u00e1stidit einnostusaid erenom\u00e1\u017eit, sulastahttet &lt;sup&gt;4&lt;/sup&gt;He oasis ja dahkkiin guokte &lt;sup&gt;7&lt;/sup&gt;Li oasis. Guovtti ma\u014bimu\u010d\u010das systemahtala\u0161 eahpesihkkarvuohta lea mearkka\u0161ahtti. Juohke d\u00e1hp\u00e1husas valjiid almmola\u0161 ovttal\u00e1ganvuo\u0111a atnet nana evideansan \u00e1lgob\u00e1vkkeheamis, danin go dat lea \u00e1idna teoriija, mii \u010dilge geahppa \u00e1lgo\u00e1vdnasiid gorala\u0161 valji. Dasa lassin lea geavadis veadjemeahttun \u201dmuddet\u201d \u00e1lgob\u00e1vkkeheami buvttadit eanet dahje unn\u00e1nut go 20-30% helium.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Galaksaid g\u00e1rggiideapmi ja juohk\u00e1seapmi ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">[[File:2MASS LSS chart-NEW Nasa.jpg|right|thumb|D\u00e1t panor\u00e1magovva olles (measta infraruoksat) almmis \u010d\u00e1jeha, mo galaksat leat juohk\u00e1san Lodder\u00e1idalasa duohken. Galaksaid ivnnit oidnojit ruksesspektran.]]D\u00e1rkilis \u00e1iccastagat galaksaid ja kvasaraid morfologiijas ja juohk\u00e1seamis buktet nana evideanssa \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriijai. Teoriijas ja \u00e1iccastagain \u010dohkkejuvvon die\u0111u mielde vuostta\u0161 kvas\u00e1rat ja galaksat \u0161adde sullii milj\u00e1rda jagi \u00e1lggu ma\u014b\u014b\u00e1. Dan ma\u014b\u014b\u00e1 \u010dohkiidi\u0161gohte stuor\u00e1t r\u00e1hkadusat, dego galaksajoavkkut ja superjoavkkut. Danin go n\u00e1stepopula\u0161uvnnat boar\u00e1smuvvet ja g\u00e1rggiidit, g\u00e1iddus galaksat, mat \u00e1icojuvvojit daid \u00e1rra g\u00e1rggiidanmuttuin, leat hui ear\u00e1l\u00e1ganat olggosoaidnit go lagas galaksat, mat \u00e1icojuvvojit ma\u014bit g\u00e1rggiidanmuttuin. Dasa lassin dakk\u00e1r galaksat, mat leat \u010dohkiidan seamma guhkkin muhto m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa ie\u0161gu\u0111et ahkemuttuin, leat gaskaneaset hui ear\u00e1l\u00e1ganat. D\u00e1kk\u00e1r \u00e1iccastagat leat nana n\u00e1ggosat bissova\u0161 dili m\u00e1lle vuost\u00e1. \u00c1iccastagat n\u00e1sttiid \u010dohkiideamis, galaksaid ja kvasaraid juohk\u00e1seamis ja stuor\u00e1t r\u00e1hkadusain heivejit bures oktii dihtoriin dahkkon m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa r\u00e1hkadusa \u010dohkiidanm\u00e1lliiguin. Bohtosat veahkehit dievasmahttit \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija det\u00e1ljaid.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Ear\u00e1 evideansa ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Hubble viiduma ja kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami vuo\u0111ul \u00e1rvaluvvon m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa ahki v\u00e1stida d\u00e1l\u00e1 die\u0111u mielde bures boarras\u00e1mos n\u00e1sttiid agi \u2013 dat lea du\u0161\u0161e binn\u00e1 stuor\u00e1t. D\u00e1n bohtosii leat beassan go sp\u00e1ppal\u00e1gan n\u00e1stejoavkkut leat mihtiduvvon n\u00e1sttiid g\u00e1rggiideami teoriija vuo\u0111ul ja popula\u0161uvdna II:\u017ea ovttaskas n\u00e1sttiid agit leat mero\u0161tallon radiometrala\u010d\u010dat.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== \u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija \u010duolmmat ==</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija lea d\u00e1n \u00e1igge nu goh\u010doduvvon kosmologiija standardam\u00e1lle, muhto dan historjj\u00e1s g\u00e1vdnojit m\u00e1\u014bggat \u010duolmmat, maidda leat g\u00e1vdnon \u00e1iggi mielde \u010dovdosat juogo teoriija det\u00e1ljaid rievdademiin dahje buoret \u00e1iccastagaid boa\u0111usin.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u010cuolmmat g\u00e1vdnojit maidd\u00e1i d\u00e1n \u00e1igge, danin go \u00e1lgob\u00e1vkkeheami d\u00e1rkilis modearna teoriija vuo\u0111\u0111un leat m\u00e1\u014bggat erenoma\u0161 fysik\u00e1la albmoneamit, mat eai leat \u00e1icon laboratoriijaiskosiin dahje \u010d\u00e1hkaduvvon partihkkalfysihka standardam\u00e1llii. D\u00e1id albmonemiin buot eanemus dutkanbero\u0161tumi leat bokt\u00e1n sevdnjes \u00e1vnnas ja sevdnjes energiija, muhto dutkit eai leat sihkkarat, leago sevdnjes energiija ollenge vejola\u0161 njuolga \u00e1icat. Infla\u0161uvdna ja baryogenesa fas leat spekulatiivvalabbot, danin go daid lea vejola\u0161 buhttet ear\u00e1 molssaeavttuin v\u00e1ikkutkeahtt\u00e1 teoriija loahppaoass\u00e1i. D\u00e1kk\u00e1r fysihka \u010doavddekeahtes ga\u017ealdagaide lea viggamu\u0161 g\u00e1vdnat v\u00e1st\u00e1dusaid.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Horisonta\u010duolbma ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Horisonta\u010duolbma \u010duovvu premissas, man mielde informa\u0161uvdna ii s\u00e1hte johtit johtilabbot go \u010duovga. Agi d\u00e1fus ravddalas m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis dat mearrida r\u00e1ddjehussan partihkkalhorisontta \u2013 man beare guovtti gomuvuo\u0111a guvlui, mat leat gaskaneaset kaus\u00e1la. Dan ektui kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami \u00e1icon isotropiija lea problematihkala\u0161: jus eana\u0161 oassi m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis lea leama\u0161an suonjardeapmi dahje \u00e1vnnas \u00e1lggu r\u00e1jes gitta ma\u014bimu\u0161 botkkisteapm\u00e1i, partihkkalhorisonta v\u00e1stidiv\u010d\u010dii dalle du\u0161\u0161e sullii 2 gr\u00e1\u0111a olles horisonttas. Dalle ii liv\u010d\u010de leahkimin mekanisma, mii d\u00e1sse\u0161ii stuor\u00e1t osiid temperatuvrra seamm\u00e1n.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u010culbmii lea evttohuvvon \u010doavddusin kosmala\u0161 infla\u0161uvdna, man mielde homogenala\u0161 ja isotrohpala\u0161 skal\u00e1raenergiijagieddi h\u00e1ldda\u0161ii m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa man nu hui \u00e1rra muttus ovdal baryogenesa. Infla\u0161uvnna \u00e1igge m\u00e1ilmmi\u00e1vus viidu eksponentialala\u010d\u010dat ja partihkkalhorisonta viidu olu johtilabbot go ovdal lea \u00e1rvaluvvon. Danin guovllut, mat leat d\u00e1n \u00e1igge \u00e1icon m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa vuost\u00e1las ravddain, \u010d\u00e1hket sisk\u00e1lagaid nuppiideaset partihkkalhorisonttaide. Duog\u00e1\u0161suonjardeami \u00e1icon isotropiija \u010duovvu das, ahte stuor\u00e1t guovlu lei kaus\u00e1la oktavuo\u0111as ovdal go infla\u0161uvdna \u00e1lggii.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Heisenberg eahped\u00e1rkilvuo\u0111a prinsihppa einnosta, ahte inflatora muttu \u00e1igge liv\u010d\u010dii lean kvantafluktua\u0161uvdna, mii liv\u010d\u010dii beavttalmuvvan ma\u014b\u014belabbos kosmala\u0161 sk\u00e1lai. M\u00e1inna\u0161uvvon fluktua\u0161uvnnat liv\u010d\u010de lean vuo\u0111\u0111un buot d\u00e1l\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa r\u00e1hkadussii. Jus infla\u0161uvdna d\u00e1hp\u00e1huvai, eksponentiala viidun liv\u010d\u010dii hoigan stuorra gomuvuo\u0111a osiid nu guhk\u00e1s horisonttas, ahte daid ii s\u00e1hte \u00e1icat.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Duolbbas- ja boarisvuo\u0111a \u010duolbma ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">[[File:End of universe.jpg|thumb|275px|M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa oppala\u0161 h\u00e1pmi lea gitta dan duo\u0111ala\u0161 deahtisvuo\u0111a ja kritihkala\u0161 deahtisvuo\u0111a goris dahjege ng. kosmologala\u0161 omegaparamehter \u03a90 \u00e1rvvus. Jus dat lea eanet go okta, m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea sp\u00e1ppal\u00e1gan, jus unn\u00e1nut go 1, m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea hyperbola, ja jus dat lea 1, m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea duolbbas.]]Duolbbasvuo\u0111a \u010duolbma lakt\u00e1sa Fridman-Lema\u00eetre-Robertson-Walker metrihkkii.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa gomuvuo\u0111ala\u0161 sodju s\u00e1htt\u00e1 leat positiivvala\u0161, negatiivvala\u0161 dahje dasto das ii leat sodju ollenge. Dat lea gitta m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa ollisla\u0161 energiijadeahtisvuo\u0111as. Sodju lea negatiivvala\u0161, jus deahtisvuohta lea uhcit go kritihkala\u0161 deahtisvuohta, positiivvala\u0161 jus dat lea stuor\u00e1t, ja jus dan deahtisvuohta lea seamma go kritihkala\u0161 deahtisvuohta, das ii leat sodju ollenge. Jus m\u00e1ilmmi\u00e1vus ii leat sodjan, dat lea duolbbas. V\u00e1ttisvuohtan lea dat, ahte unnage spiehkkaseapmi kritihkala\u0161 deahtisvuo\u0111as stuorrugoaht\u00e1 \u00e1iggi mielde ja dattetge d\u00e1l\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea hui duolbbas. Go v\u00e1ld\u00e1 vuhtii, ahte lunddola\u0161 \u00e1igesk\u00e1la duolbbasvuo\u0111as spiehkkaseapm\u00e1i s\u00e1htt\u00e1 leat Planck \u00e1igi, 10&lt;sup&gt;\u221243&lt;/sup&gt; sekuntta, de dat, manin m\u00e1ilmmi\u00e1vus ii leat du\u0161\u0161an b\u00e1hkkasii dahje ruo\u0161kkihan loahpala\u010d\u010dat, g\u00e1ibida \u010dilgehusa. Ovdamearkka dihte v\u00e1immussyntesa d\u00e1hp\u00e1huvvama \u00e1igge, moadde minuhta \u00e1lggu ma\u014b\u014b\u00e1 (gorala\u010d\u010dat oalle ma\u014b\u014bit), m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea galgan leat kritihkala\u0161 duolbbasvuo\u0111as d\u00e1rkilvuo\u0111ain okta 10&lt;sup&gt;14&lt;/sup&gt;:s, mu\u0111ui m\u00e1ilmmi\u00e1vus ii liv\u010d\u010de leahkimin dan d\u00e1l\u00e1 h\u00e1mis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Infla\u0161uvdnateoriija lea evttohuvvon \u010doavddusin d\u00e1n \u010dulbmii. Infla\u0161uvnna \u00e1igge \u00e1ige-gomuvuohta viiddui nu, ahte dan sodju liv\u010d\u010dii duolbbasmuvvan. Leage jurdda\u0161uvvon, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vus d\u00e1s\u00e1smuvai hui lahka duolba h\u00e1mi ja dasa liv\u010d\u010dii \u0161addan measta justa kritihkala\u0161 deahtisvuohta.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Magnehtala\u0161 monopolat ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">1970-logu loahpas die\u0111am\u00e1ilmmis bohciidii s\u00e1hka magnehtala\u0161 monopolain. Stuorra oktila\u0161teoriijat einnostedje gomuvuo\u0111a topologala\u0161 feaillaid, mat boa\u0111\u00e1\u0161edje ovdan magnehtala\u0161 monopolan. D\u00e1kk\u00e1r \u010duoz\u00e1hagat liv\u010d\u010de galgan \u0161addat beaktilit \u00e1rra gomuvuo\u0111a b\u00e1hkkasis, man boa\u0111usin dat galgga\u0161ii leat olu deahtt\u00e1sut go maid \u00e1iccastagat duo\u0111a\u0161tit. Magnehtala\u0161 monopolat eai leat goittotge goassige g\u00e1vdnon.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">D\u00e1n \u010duolmma \u010doavdimii evttohuvvo maidd\u00e1i kosmala\u0161 infla\u0161uvdna, mii sihkku buot feaillaid \u00e1icon m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis seamma lahkai go dat duolbbasmahtii dan geometriija. Nubbin molssaeaktun infla\u0161uvdnateoriija lassin horisonta-, duolbbasvuohta- ja magnehtala\u0161 monopolaid \u010duolmmaide evttohuvvo Weyl sodjohypotesa.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Baryonaeahpesymmetriija ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Vel ii leat die\u0111us, manin m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis lea eanet \u00e1vnnas go anti\u00e1vnnas. Almmola\u0161 oainnu mielde m\u00e1ilmmi\u00e1vus lei \u00e1lgomuttu hui b\u00e1hkka dilis statistihkala\u010d\u010dat d\u00e1ssedeattus ja dan baryonalohku lei nolla. \u00c1iccastagat goittotge \u010d\u00e1jehit, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vus ja dan buot g\u00e1iddumus oasit \u010dohkiidit measta oll\u00e1sit \u00e1vdnasis. D\u00e1n eahpesymmetriija lea dagahan baryonagenesan goh\u010doduvvon dovdameahttun proseassa.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Vai baryonagenesa d\u00e1hp\u00e1huva\u0161ii, dat g\u00e1ibida Saharov eavttuid olla\u0161uvvama. Dat g\u00e1ibidit, ahte baryonalohku ii seaillo, C-symmetriija ja CP-symmetriija rihkka\u0161uvvet ja m\u00e1ilmmi\u00e1vus ribahiv\u010d\u010dii termodynama d\u00e1ssedeattus eret. Buot d\u00e1t eavttut olla\u0161uvvet standardam\u00e1lles, muhto dat ii leat albmoneapmin doarv\u00e1i f\u00e1mola\u0161 \u010dilget d\u00e1l\u00e1 baryonaeahpesymmetriija.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Sp\u00e1ppal\u00e1gan n\u00e1stejoavkkuid ahki ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">1990-logu beallemuttus sp\u00e1ppal\u00e1gan n\u00e1stejoavkkuid \u00e1ican \u010dujuhii, ahte daid ahki lea ruossalas \u00e1lgob\u00e1vkkehemiin. Dihtorsimula\u0161uvnnat sp\u00e1ppal\u00e1gan n\u00e1stejoavkkuin ledje ovttal\u00e1ganat n\u00e1stepopula\u0161uvnnain dahkkon \u00e1iccastagain ja dat evttohedje joavkkuid ahkin sullii 15 milj\u00e1rdda jagi. D\u00e1t lea ruossalas m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa 13,7 milj\u00e1rdda jagi agiin. D\u00e1t \u010duolbma \u010dielggai oalle lahkai oll\u00e1sit 1990-logu loahpas, go o\u0111\u0111a dihtorsimula\u0161uvnnat v\u00e1lde vuhtii maidd\u00e1i m\u00e1ss\u00e1j\u00e1vkosa, man n\u00e1stebiekkat dagahedje, ja \u010dujuhedje, ahte sp\u00e1ppal\u00e1gan n\u00e1stejoavkkut leat \u010dielgasit nuorabut.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Dattetge lea vel eahpe\u010dielggas, man d\u00e1rkilit n\u00e1stejoavkkuid agit leat mihtiduvvon, muhto juohke d\u00e1hp\u00e1husas lea \u010dielggas, ahte dat leat oassi m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa buot boarrasamos \u010duoz\u00e1hagain.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Sevdnjes \u00e1vnnas ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">[[File:Cosmological composition.jpg|thumb|right|375px|Riekkisdiagr\u00e1mma, mii govvida energiijadeahtisvuo\u0111a ie\u0161gu\u0111et komponeanttaid ossodaga \u039bCDM-m\u00e1lle mielde. Sullii 95 % buot energiijas lea eksohtala\u0161 h\u00e1miin dahjege sevdnjes \u00e1vnnas dahje sevdnjes energiija.]]1970- ja 1980-loguin m\u00e1\u014bggat \u00e1iccastagat, eandalitge galaksaid jorrangevlliin, \u010d\u00e1jehedje, ahte galaksain ii leat doarv\u00e1i \u00e1vnnas buvttadit daid siskk\u00e1ldas dahje gaskasa\u0161 gravita\u0161uvnna. Das \u010duovui jurdda, man mielde 90% buot \u00e1vdnasis lea sevdnjes \u00e1vnnas, mii ii s\u00e1dde \u010duovgga iige reagere d\u00e1b\u00e1la\u0161 baryonala\u0161 \u00e1vdnasiin. Dan lassin navddus, man mielde buot \u00e1vnnas lea d\u00e1b\u00e1la\u0161 \u00e1vnnas, doalvu einnostusaide, mat leat \u010dielgasit \u00e1iccastagaid vuost\u00e1. Ie\u0161 alddis m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea d\u00e1n \u00e1igge olu eahped\u00e1ssidut ja doall\u00e1 sisttis unn\u00e1nut deuterium go maid sevdnjes \u00e1vdnasa haga lea vejola\u0161 \u00e1rvvo\u0161tallat. Vaikko sevdnjes \u00e1vdnasis vuos diga\u0161tallojuvvui sakka, dan leahkima dorjot d\u00e1n \u00e1igge m\u00e1\u014bggat eksperiment\u00e1la \u00e1iccastagat: kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami anisotropiija, galaksajoavkkuid johtilvuo\u0111aid bi\u0111ggiideapmi, stuorra sk\u00e1la r\u00e1hkadusa juohk\u00e1seapmi, gravita\u0161uvdnalinsadutkamu\u0161at ja galaksajoavkkuid r\u00f6ntgensuonjardeami mihtideamit.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Sevdnjes \u00e1vdnasa leahkima evideanssa vuo\u0111\u0111un lea dan gravit\u00e1la v\u00e1ikkuhus ear\u00e1 \u00e1vdnasii, ie\u0161 sevdnjes \u00e1vdnasa partihkkalat eai leat g\u00e1vdnon laboratoriijadutkamu\u0161ain. M\u00e1\u014bggat partihkkalfysihkka molssaeavttut leat evttohuvvon sevdnjes \u00e1vnnasin, ja m\u00e1\u014bggat dutkamu\u0161at dan \u00e1icama v\u00e1r\u00e1s leat jo\u0111us.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== Sevdnjes energiija ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Tiippa Ia supernovaid ruksesspektrasird\u00e1semiid mihtideamit leat bukt\u00e1n ovdan, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viidun lea jo\u0111\u00e1lmuvvan dan r\u00e1jes go dan ahki lei sullii bealli d\u00e1l\u00e1\u017eis. Vai almmola\u0161 relativitehtateoriija \u010dilge\u0161ii viiduma, dat g\u00e1ibida, ahte eana\u0161 oassi m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa energiijas \u010dohkiida energiijas, mas lea stuorra negatiivvala\u0161 deatta. D\u00e1t energiija goh\u010doduvvo sevdnjes energiijan. Sevdnjes energiijas leat maidd\u00e1i m\u00e1\u014bggat ear\u00e1 evideanssat. Kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeami mihtideamit \u010dujuhit, ahte m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa h\u00e1pmi lea hui lahka duolbasa. Dalle almmola\u0161 relativitehtateoriija mielde das galg\u00e1 leat measta justa kritihkala\u0161 m\u00e1ss\u00e1/energiijadeahtisvuohta. M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa m\u00e1ss\u00e1 deahtisvuo\u0111a s\u00e1htt\u00e1 goittotge mihtidit dan gravit\u00e1la r\u00e1hkadusjuohk\u00e1seami vuo\u0111ul, ja dan leat mihtidan leat du\u0161\u0161e 30% kritihkala\u0161 deahtisvuo\u0111as. Danin go sevdnjes energiija ii juohk\u00e1s joavkkuide d\u00e1b\u00e1la\u0161 l\u00e1gi mielde, dat lea buoremus \u010dilgehus energiijadeahtisvuo\u0111a \u201dv\u00e1ilumii\u201d.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Negatiivvala\u0161 deatta lea gurrosa energiija ie\u0161vuohta, muhto sevdnjes energiija d\u00e1rkilis luondu lea ain okta \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija stuor\u00e1mus ga\u017ealdagain. Vejola\u0161 molssaeavttuide gullet kosmologala\u0161 konst\u00e1nta ja kvintesseansa. Jagis 2008 almmustahtton WMAP-bargojoavkku bohtosiid mielde, mat \u010dohkkejedje die\u0111uid kosmala\u0161 duog\u00e1\u0161suonjardeamis ja ear\u00e1 g\u00e1lduin, \u010dujuhit, ahte d\u00e1l\u00e1 m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis 72% lea sevdnjes energiija, 23% sevdnjes \u00e1vnnas, 4.6% d\u00e1b\u00e1la\u0161 \u00e1vnnas ja vuollel 1% neutrinot. \u00c1vdnasa energiijadeahtisvuohta njiedj\u00e1 go m\u00e1ilmmi\u00e1vus viidu, muhto sevdnjes energiija deahtisvuohta bissu hui seamm\u00e1n. Dan dihte \u00e1vnnas h\u00e1bmii ovdelis stuor\u00e1t oasi m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa energiijas go d\u00e1l\u00e1\u017eis ja dan dihte dan oassi unnu maidd\u00e1i boahttevuo\u0111as go fas sevdnjes energiija lass\u00e1na.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u039bCDM:s dahjege lambda - galbma sevdnjes \u00e1vnnas -m\u00e1lles, mii lea d\u00e1l\u00e1 buoremus \u00e1lgob\u00e1vkkeheami m\u00e1lle, sevdnjes \u00e1vnnas \u010dilgejuvvo almmola\u0161 relativitehtateoriijas kosmologala\u0161 konst\u00e1nttain. Konst\u00e1ntta \u00e1rvvu sturrodat, mii reahkk\u00e1 sevdnjes energiija \u010dilgemii, lea goittotge olu unnit go maid dutkit leat g\u00e1dd\u00e1n kvantagravita\u0161uvnna vuo\u0111ul dahkkon \u00e1rv\u00e1dallamiin. Kosmologala\u0161 konst\u00e1ntta ja ear\u00e1 sevdnjes energiija \u010dilgenm\u00e1lliid sirrejit ja ohcet d\u00e1n \u00e1igge die\u0111am\u00e1ilmmis aktiivvala\u010d\u010dat.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== Boahttevuohta \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija mielde ==</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Ovdal go sevdnjes energiija \u00e1icojuvvui, kosmologat einnostedje guovttel\u00e1gan boahttevuo\u0111a m\u00e1ilmmi\u00e1vvosii. Juos m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa m\u00e1ss\u00e1 deahtisvuohta liv\u010d\u010dii stuor\u00e1t go kritihkala\u0161 deahtisvuohta, m\u00e1ilmmi\u00e1vus viiddo\u0161ii dan maksim\u00e1lasturrodahkii ja dan ma\u014b\u014b\u00e1 gah\u010d\u010dagoa\u0111\u00e1\u0161ii \u010doahkk\u00e1i. Dat deahto\u0161ii ja b\u00e1hkkaniv\u010d\u010dii o\u0111\u0111asit ja g\u00e1rtta\u0161ii loahpa loahpas seammal\u00e1gan dill\u00e1i go \u00e1lggus nu goh\u010doduvvon loahpparuo\u017eiheamis. Jus fas deahtisvuohta liv\u010d\u010dii seamma dahje uhcit go kritihkala\u0161 deahtisvuohta, viidun njoazo\u0161ii muhto ii goassige noga\u0161ii. N\u00e1sttiid \u010dohkiideapmi biss\u00e1niv\u010d\u010dii go buot n\u00e1sttiidgaskasa\u0161 g\u00e1ssa liv\u010d\u010dii ie\u0161gu\u0111ege galaksain geavahuvvon lohppii. N\u00e1sttit gola\u0161iv\u010d\u010de ja guo\u0111a\u0161iv\u010d\u010de ma\u014b\u014b\u00e1seaset vilges dorriid, neutronan\u00e1sttiid ja \u010d\u00e1hppes r\u00e1iggiid. Veh\u00e1\u017eiid mielde d\u00e1id gaskasa\u0161 bea\u0161kkeheamiid dihte \u0161atta\u0161edje ain stuor\u00e1t \u010d\u00e1hppes r\u00e1iggit ja m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa gaskamear\u00e1la\u0161 temperatuvra njieja\u0161ii asymptohtala\u010d\u010dat absoluhtala\u0161 nolla\u010duogg\u00e1 guvlui nu goh\u010doduvvon loahppa\u010doaskumis. Dasa lassin, juos protonat liv\u010d\u010de eahpest\u00e1\u0111\u0111\u00e1sat, baryonala\u0161 \u00e1vnnas j\u00e1vkka\u0161ii ja du\u0161\u0161e suonjardeapmi ja \u010d\u00e1hppes r\u00e1iggit b\u00e1za\u0161edje. Loahpa loahpas \u010d\u00e1hppes r\u00e1iggit j\u00e1vkka\u0161edje Hawking suonjardeapmin. M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa entropiija lass\u00e1niv\u010d\u010dii maksim\u00e1lan nu goh\u010doduvvon liekkasj\u00e1pmimis. Dakk\u00e1r dilis mangel\u00e1gan ortniidan h\u00e1mi energiija ii s\u00e1ht\u00e1\u0161ii \u0161at luovvanit.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Jo\u0111\u00e1lmuvvan viidumis dahkkon modearna \u00e1iccastagat \u010dujuhit d\u00e1sa, ahte ain stuor\u00e1t oassi d\u00e1l \u00e1icon m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis g\u00e1rt\u00e1 min d\u00e1hp\u00e1hushorisontta olggobeallai, eatge mii \u0161at s\u00e1hte dan \u00e1icat. Loahpala\u0161 boa\u0111us ii leat die\u0111us. M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u039bCDM-m\u00e1lle doall\u00e1 sisttis sevdnjes energiija kosmologala\u0161 konst\u00e1ntta h\u00e1mis. M\u00e1lle mielde du\u0161\u0161e gravita\u0161uvdnii \u010datnon vuog\u00e1dagat, dego galaksat, biso\u0161edje \u010doahkis, ja datge g\u00e1rtta\u0161edje liekkasj\u00e1pmimii go m\u00e1ilmmi\u00e1vus viidu ja \u010doasku. Ear\u00e1 sevdnjes energiija vuo\u0111ul dahkkon \u010dilgehusat, nu goh\u010doduvvon j\u00e1pmaenergiijateoriijat, evttohit, ahte loahpa loahpas galaksajoavkkut, n\u00e1sttit, planehtat, atomat, v\u00e1ibmosat ja \u00e1vnnas ie\u0161 gaik\u00e1nit nu goh\u010doduvvon loahppagaik\u00e1neamis. Dat lea boa\u0111us m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viiduma jo\u0111\u00e1lmuvvamis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== \u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija boahttevuohta ==</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">[[File:CMB Timeline300 no WMAP.jpg|right|350px|thumb|Devnnet, mii govvida m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa viiduma \u00e1lggu r\u00e1jes gitta otn\u00e1 beaiv\u00e1i.]]Eurohpa gomuvuohtaorganisa\u0161uvdna s\u00e1ddii miessem\u00e1nus 2009 Planck-satellihta gomuvuhtii mihtidit mikrob\u00e1rroduog\u00e1\u017ea anisotropiijaid. CERN:is \u00e1igot dutkat lagas jagiid \u00e1igge earret ear\u00e1 sevdnjes energiija ja sevdnjes \u00e1vdnasa partihkkalbea\u0161kalaniskkademiin 10. \u010dak\u010dam\u00e1nu 2008 v\u00e1lmma\u0161tuvvan Large Hadron Collideriin. Sk\u00e1bmam\u00e1nus 2010 CERN:is lihkostuvve r\u00e1hkadit \u010d\u00e1za antiatoma ja \u201df\u00e1\u014bget dan nu, ahte das lea vejola\u0161 dahkat iskkademiid. Die\u0111aalbm\u00e1t j\u00e1hkket, ahte d\u00e1t \u201duhca sk\u00e1las olla\u0161uhtton \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmi\u201d veahkeha materiija ja antimateriija veard\u00e1dallamis.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">=== \u00c1lgob\u00e1vkkeheami \u010duovvut ===</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Vaikko \u00e1lgob\u00e1vkkeheami m\u00e1lle lea kosmologiijas almmola\u010d\u010dat dohkkehuvvon, lea vuordimis, ahte dat g\u00e1rggiidahtto boahttevuo\u0111as. M\u00e1ilmmi\u00e1vvosa \u00e1ramus muttuin diehtit unn\u00e1n. Penrose-Hawking singularitehtateoremat g\u00e1ibidit, ahte kosmala\u0161 \u00e1iggi \u00e1lggus lea ferten leat singularitehta. D\u00e1id teoremain navdojuvvo, ahte almmola\u0161 relativitehtateoriija doall\u00e1 deaiv\u00e1sa. Almmola\u0161 relativitehta ferte goittotge j\u00e1vkat ovdal go m\u00e1ilmmi\u00e1vus juks\u00e1 Planck temperatuvrra, ja kvantagravita\u0161uvnna rivttesl\u00e1gan gie\u0111ahallan s\u00e1htt\u00e1 garvit singularitehta. M\u00e1\u014bggat molssaevttola\u0161 teoriijain viggetge ovttastit kvantafysihka ja almmola\u0161 relativitehtateoriija.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija dievasmahttima dahje buhttema v\u00e1r\u00e1s leat evttohuvvon ovdamearkka dihte:</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">* M\u00e1llet, mat dollet sisttis Hartle-Hawking r\u00e1j\u00e1his dili. Dain olles \u00e1ige-gomuvuohta lea ravddala\u0161, mii oaivvilda, ahte \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmi oaivvilda \u00e1iger\u00e1j\u00e1, muhto m\u00e1lle ii g\u00e1ibit singularitehta.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">* Br\u00e1nam\u00e1llet, main infla\u0161uvnna sivvan leat s\u00e1rasteoriijain \u010dilgejuvvon br\u00e1naid lihkadeapmi. Ekpyrohta m\u00e1lle, mii govvida dili ovdal \u00e1lgob\u00e1vkkeheami, \u010dilge \u00e1lgob\u00e1vkkeheami leat boa\u0111us br\u00e1naid gaskasa\u0161 bea\u0161kkeheamis. Syklala\u0161 m\u00e1lle fas lea ekpyrohta m\u00e1lle varianta, mas bea\u0161kkeheamit d\u00e1hp\u00e1huvvet ain muhtimin, gaskkohagaid. Dan mielde \u00e1lgob\u00e1vkkeheami ovdal d\u00e1hp\u00e1huvai loahpparu\u017eiheapmi ja d\u00e1kk\u00e1r sykla joatka\u0161uvv\u00e1 proseassas nubb\u00e1i.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">* Kaohtala\u0161 infla\u0161uvnna m\u00e1lle, mas univers\u00e1la infla\u0161uvdna nohk\u00e1 b\u00e1ikk\u00e1la\u010d\u010dat m\u00e1\u014bggain sajiin. Juohke nohkanb\u00e1ikkis \u0161add\u00e1 buljarasunivearsa, mii viidu ie\u017eas \u00e1lgob\u00e1vkkeheami r\u00e1jes.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Buot m\u00e1inna\u0161uvvon m\u00e1llet dollet sisttisteaset navdosiid, mat eai leat iskkaduvvon. Guovtti ma\u014bimu\u0161 m\u00e1llekategoriijas \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmi \u00e1ddejuvvo nu, ahte dat d\u00e1hp\u00e1huvv\u00e1 olu stuor\u00e1t ja boarr\u00e1sut univearssa, dahje multivearssa, siste. Ga\u017ealdat ii nappo leat ie\u0161alddes \u00e1lggus.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Ga\u017ealdaga das, mii lei ovdal \u00e1lgob\u00e1vkkeheami, lea vejola\u0161 dulkot mearkka\u0161keahtes ga\u017ealdahkan, danin go jus \u00e1igi ii leat leahkimin, doaba ovdal ii mearkka\u0161 maidege.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Kvantamekanihkka govve atoma unnit sk\u00e1las, mas albmoneamit leat spont\u00e1na, dahjege dakk\u00e1rat, mat d\u00e1hp\u00e1huvvet \u010dielga siva haga. Danin go \u00e1lgob\u00e1vkkeheami \u00e1lggus m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa sturrodat gulai kvantask\u00e1lai, die\u0111am\u00e1ilmmis leat dutkagoaht\u00e1n nu goh\u010doduvvon kvantakosmologiija.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">== Dulkojumit filosofiijain ja oskkoldagain ==</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija lea die\u0111ala\u0161 teoriija, ja dakk\u00e1rin dan duohtavuo\u0111a \u00e1rvvu mero\u0161tallet \u00e1iccastagat. Dan f\u00e1tt\u00e1 dihte dat goittotge bohciidahtt\u00e1 maidd\u00e1i filosofala\u0161 ja oskku ga\u017ealdagaid, dego mii lei ovdal \u00e1lgob\u00e1vkkeheami dahje mii dan dagahii. 1920- ja 30-logus measta buot kosmologat oidne m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa ag\u00e1la\u017e\u017ean ja m\u00e1\u014bggat v\u00e1idaledje, ahte \u00e1iggi \u00e1lgima govvideapmi buvttii fysihkkii oskkola\u0161 beliid. Seamma oaivilis ledje maidd\u00e1i bissova\u0161 dili m\u00e1lle guottiheaddjit. D\u00e1kk\u00e1r miellagova nannii dat, ahte teoriija g\u00e1rgejeaddji Georges Lema\u00eetre lei romala\u0161-katolihkala\u0161 b\u00e1hppa. Lema\u00eetre ie\u0161 \u00e1lo deattuhii, ahte \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija lea fysik\u00e1la teoriija iige dakk\u00e1rin doala sisttis \u010dujuhusaid oskkoldahkii.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">\u00c1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija oskkola\u0161 dulkojumiid vuost\u00e1lasttii earet ear\u00e1 n\u00e1stediehtaga dutki Viktor Ambarzumjan. Ambarzumjan oaivvilda, ahte \u00e1vnnas vigg\u00e1 h\u00e1bmet ain o\u0111\u0111a vuog\u00e1dagaid, go sirda\u0161uvvat unnit vuog\u00e1dagain stuor\u00e1buidda. Ambarzumjan mielde lea vejola\u0161 govahallat, ahte \u00e1vnnas s\u00e1htt\u00e1 h\u00e1bmet ravddahis meari ie\u0161gu\u0111etl\u00e1gan, siskk\u00e1ldas vuog\u00e1dagaid, main olmmo\u0161 lea d\u00e1ss\u00e1\u017eii \u00e1ican kvarkkaid ja d\u00e1ss\u00e1\u017eii fuom\u00e1\u0161uvvon m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa gaskasa\u0161 vuog\u00e1dagaid. Ambarzumjan oaivvilda, ahte miige ii eastte min jurdda\u0161eames m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa ravddaheapmin ja ag\u00e1la\u017e\u017ean. Su oaivila mielde dan oasi m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis, man mii leat \u00e1ican, ii s\u00e1hte goh\u010dodit m\u00e1ilmmi\u00e1vvosin, danin go lea vejola\u0161, ahte \u00e1icon oassi m\u00e1ilmmi\u00e1vvosis lea du\u0161\u0161e oassi stuor\u00e1t vuog\u00e1daga, mii fas s\u00e1htt\u00e1 leat oassi dan stuor\u00e1t vuog\u00e1daga ja nu ain ovddosguvlui. Ambarzumjan v\u00e1ruhii, ahte olbmo lagas birrasa guoski \u00e1iccastagain ii g\u00e1nnet dahkat heahtt\u00e1s jurddabohtosiid ja geah\u010d\u010dalit generaliseret daid guoskat olles m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa. Dan m\u00e1ilmmi\u00e1vvosa oasi, man olmmo\u0161 lea d\u00e1ss\u00e1\u017eii \u00e1ican, Ambarzumjan goh\u010dodii metagalaksan. Seammasullasa\u0161 metagalaksat s\u00e1httet leat juoba ravddahis olu.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">Kosmologa Stephen Hawking oaivvilda, ahte \u00e1lgob\u00e1vkkeheapmeteoriija lea leama\u0161an jearggala\u0161 \u010duovvumu\u0161 fysihka l\u00e1gain ja m\u00e1ilmmi\u00e1vus lea \u0161addan ipmila v\u00e1ikkuhusa haga.</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>\u00a0</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div><del class=\"diffchange diffchange-inline\">[[Kategoriija:Fysihkka]]</del></div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n<tr><td class=\"diff-marker\" data-marker=\"\u2212\"></td><td class=\"diff-deletedline diff-side-deleted\"><div>[[Kategoriija:<del class=\"diffchange diffchange-inline\">Astronomiija</del>]]</div></td><td colspan=\"2\" class=\"diff-side-added\"></td></tr>\n"
    }
}